Skip to content

Õppekava

1. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu

Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja ja tööd koordineerib juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustegevuse alal.
Üldeesmärk: Lähtudes riiklikust õppekavast, on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk lapse  mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös;
Kadaka lasteaia õppekava eesmärgid lähtuvad meie lasteaia arengukavast, visioonist ja missioonist:
a) lapsed on heatahtlikud, hoolivad ja armastavad oma kodu ja  kodukohta;
b) lapsed oskavad ära tunda ja  ennetada ohte ja käitud ennast ja teisi säästvalt;
c) laste arengut toetab lasteaia personali ja lastevanemate koostöö;
d)Kadaka lasteaia lõpetamise järel on lapsed: sotsiaalselt kompetentsed, kehaliselt aktiivsed, rõõmsad, uudishimulikud ja loovad isiksused, kes soovivad õppida. (Kadaka lasteaia missioonist tulenevalt).

Põhimõtted:
1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduste rahuldamine;
3) lapse loovuse toetamine;
4) mängu kaudu õppimine;
5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine:
7) lapsele turvatunde, eduelamuse tagamine;
8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
9) kodu ja lasteasutuse koostöö;
10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Õpikäsitlus:
1) Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms, ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms. kaudu.
2) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ning läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on lapse arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
3) Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
4) Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikust:
Kavandada oma tegevust, teha valikuid;
seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

Õppe- ja kasvatusvaldkonnad
1) mina  ja  keskkond
2) keel ja kõne
3) eesti keel kui teine keel
4) matemaatika
5) kunst
6) muusika
7) liikumine

2. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Päevakava koostamise põhimõtted
Päevakava koostamisel lähtutakse  sotsiaalministri määrusest nr 64 25.10.1999 „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse- , terviseedendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõudeist”. Päevakava koostatakse riikliku õppekava alusel, arvestades lasteasutuse lahtioleku aega ning laste vanuserühmi. Juhataja kinnitab õppeaasta alguses lasteaia päevakava, mis on lastevanematele tutvumiseks rühmaruumi välja pandud.
Tervishoiutöötaja koostab tervisehäiretega lapsele individuaalse päevakava, arvestades lapse vaimse ja füüsilise koormuse taluvust.
Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakaval, mis määrab vastavalt lapse eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogide kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
Kadaka lasteaed on avatud 7.00-19.00 Arvestades lastevanemate soove, on rühma lahtioleku aeg paindlik. Üheksa rühma alustavad tööd kell 7.00 ja töötavad 17.30-ni, nende vastasrühmad 7.30- 18.00-ni, 18.00-19.00 töötab kaks valverühma. Kadaka lasteaia päevakava toetab lasteaia kodukord, mis on kõikidele lastevanematele iga-aastaselt tutvustatud.

Päevakava sätestab päevakava osad:

  • lapse lasteaeda tulek
  • söögikorrad
  • organiseeritud tegevused
  • õues viibimine
  • puhkeaeg
  • vabad tegevused
  • lasteaiast lahkumine

Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamine

Tallinna Kadaka Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse õppeaasta algab 1. septembril ja kestab kuni 31. augustini.
Õppe- ja kasvatustegevuse  kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest: lähemalt- kaugemale, üksikult- üldisemale.

Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamise aluseks on eelneva õppeaasta analüüs. Selle alusel kavandatakse uus õppeaasta koos parendusvaldkondade, -tegevuste ja eesmärkidega.

Lapse arengu analüüs ja lapsevanemaga läbi viidud lapse arenguvestlused on aluseks õppe-ja kasvatustöö kavandamisel, mis arvestavad lapse individuaalsust ja erivajadusi , kaasates erispetsialiste, lapsevanemaid ja pedagooge.

Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestatakse erineva rahvusliku, kultuurilise ja sotsiaalse taustaga, kasutades ära erinevustest tulenevaid võimalusi.
Õppe ja kasvatustegevuste kavandamise aluseks on üldinimlikud väärtushinnangud ja eetilised tõekspidamised, mida toetavad  organisatsioonikultuur ja ühised väärtushinnangud

Läbi õppe-ja kasvatustöö kavandamise soodustab lasteaia personal lapse algatusvõimet, loovust, sotsiaalsust, toetades sellega lapse positiivse mina-pildi kujunemist.
Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi 1. septembrist -31 augustini eesmärgid, temaatika, õppesisu, ja tegevused. Suvekuudel( juunis, juulis, augustis) on lasteaia töökorraldus erinev eelnevast perioodist( suvepuhkused, rühmad liidetud, remont rühmades). Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.

Ainekavade koostamisel arvestame temaatika paljusust, et oleks valikuvõimalusi, mis arvestaksid laste, pedagoogide ja vanemate huvidega ja väldiksid ebahuvitavust ja ühenäolisust (nt kasutada nn „päevasõna” meetodit)

Kadaka lasteaias kavandatakse õppe-ja kasvatustegevused alljärgnevalt:

Lasteaia ja rühmade aasta tegevuskavad (01.09-31.08) kinnitatakse juhataja poolt 15. septembril [tegevuskava struktuur välja töötatud (Lisa 6)].
Rühmade õppe-ja kasvatustegevus planeeritakse nädala kaupa nädalaplaani ja õppe- ja kasvatustöö päevikusse ja esitatakse läbivaatamiseks õppealajuhatajale  eelneva nädala reedel.

Õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid lähtuvad lapsest.

Üldeesmärgid tulenevad eelmise õppeaasta analüüsist nii lasteaia kui rühma tasandil ja pannakse kirja lasteaia tegevuskavas ja rühma päevikutes.
Nädala teemast tulenevad õppe-ja kasvatustöö eesmärgid planeeritakse lapsest lähtuvalt ja kirjutatakse õppe-ja kasvatustöö päevikusse ja nädalaplaani.
Nädalaplaan  peab olema lapsevanemale nähtavas kohas.

Suveperioodil toimub valdkondade sisu kordamine

  • õpitu kinnistamine seoste leidmisega keskkonnast
  • kasutades õueõppeks lasteaia territooriumi ja lähiümbruse looduskeskkonda
  • pöörates rohkem tähelepanu liikumisele, loovusele ja mängulisele õppele

Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha, inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga  ( objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

Kasutame õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisel lasteaia lähiümbruses asuvaid asutusi ja looduskeskkonda ( Leibur; Nõmme päästekomando, kultuurikeskus Kaja; piirkonna koolid ja lasteaiad; kauplused; Männi park; TTÜ staadion; Nõmme mets)

Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi, kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste põimumist, tegevusteks vajalike vahendite ning pedagoogide ja personali kaasamist.
Ühisüritusi, mis kaasavad personali, lapsi, vanemaid , koostööpartnerid: Kadaka küla päev, murumängud Kadaka külas, heategevuslaadad, talgud, õpitoad, näitused, väljasõidud jne

Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe.

  • Rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse laste eesti keele õpet kolmeaastaselt eraldi keeletegevuste kaudu ja keeleõpet teiste tegevustega lõimudes.
  • Keeleõpe toimub 2 korda nädalas eraldi õppetegevustena, õhtuti tavategevuses ja kinnistatakse nn sõbrarühmas.
  • Rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele  lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe.
  • Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.
  • Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.

3. Lapse arengu sh. koolivalmiduse hindamine ja lapsevanemale tagasiside andmise põhimõtted

Fikseerimine ja tagasiside andmine: Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja teostamiseks lapsevanemaga läbi lapse arenguvestluse, mis :
• Annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
• Selgitab lapsevanemale seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes,
• Loob  koostöövõimalusi lasteaia ja kodu vahel lapse arendamiseks;
• Annab võimaluse saada oma tööks kasulikku teavet laste arendamisel;
• Annab võimaluse saavutada oma töös paremaid tulemusi.
Arenguvestluse aluseks ja orientiiriks on lapse arengu eeldatavad tulemused  ehk lapse arengu hindamise tabel ( Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 2009) kolme-, viie- ja seitsmeaastasteks saamisel. Need esitatakse kehalise, vaimse ja sotsiaalse arengu näitajatena. Arenguvestluse aluseks on veel lapse arengu mapp, mis sisaldab:
• laste tegevuste vaatlemist/fikseerimist ( mängu vaatluse tabeleid), lähtudes kolmest valdkonnast: vaimsest, füüsilisest, sotsiaalsest
• Lapse andmeid,  ütluseid, jutukesi, tema oskusi, tugevad külgi, eakaaslaste hinnanguid, vaba aja  kunstitöid koos kommentaaridega, erinevaid töölehti, fotosid lapse tegemistest, ema-isa mõtteid lapse kohta, eelnevate aastate arenguvestluse materjale, lapsevanema küsitluslehti
Arenguvestluse tulemusena saab  lapsevanem tagasisidet lapse arengu kohta ja juhtnöörid edasise tegevuse planeerimiseks.
Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse ”Isikuandmete kaitse seadusest” sätestatud tingimustel.
Koolivalmidust hinnatakse Kadaka lasteaia koolivalmiduse süsteemi alusel.
Hindamismeetod: koolivalmidust näitav intervjuu lapsega, lapsevanema osavõtul (Viive Neare intervjuu materjalide alusel).

Lasteaia lõpetamisel antakse lapsevanemale lapse koolivalmiduskaart
Koolivalmiduskaart on dokument, milles kirjeldatakse laste, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks või kelle vanemad taotlevad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõike 5 alusel koolikohustuslikust east noorema lapse kooli õppima asumist või kellel on nõustamiskomisjoni soovitusel koolikohustus ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, põhikooli- ja gümnaasiumi-seaduse § 9 lõike 3 alusel, arengu tulemusi üldoskustes ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades, lähtuvalt koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast, tuues välja lapse tugevused ja arendamist vajavad küljed.
Koolivalmiduskaardi allkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud, sh õpetaja, tugispetsialist, vanem (eestkostja) ja lasteasutuse direktor või selleks volitatud isik. Koolivalmiduskaardile märgitakse lapse lasteasutuses viibitud ajaperiood.
Lasteaia õppekava läbinud laste kohta koostatud koolivalmiduskaardid on väljastatud allkirja vastu lapsevanematele ning piiratud juurdepääsuga  koopia säilitatakse mälupulgal lasteaia seifis.

4. Hariduslike erivajadustega lapse õppe korraldamise põhimõtted

Erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted
Tööd erivajadustega lastega sätestab Tallinna Kadaka lasteaia Erivajadustega laste tugisüsteem.
Kadaka lasteaia tasandusrühma võetakse lapsed Tallinna Haridusameti nõustamiskomisjoni otsuse alusel
• Tasandusrühmas koostatakse lapsele individuaalsed õppekavad koostöös: rühma õpetajad, logopeed, erispetsialistid, tervishoiutöötaja ja lapsevanem
Tavarühmas täidab lapsevanem lasteaeda tulemisel ankeedi, mis annab teavet lapse tervisliku seisundi, harjumuste ja vajaduste kohta , rühma õpetaja koostöös erispetsialistide, tervishoiutöötaja ja logopeediga hindab lapse arengut, fikseerib selle lapse arengumapis ja vastavalt erivajadusele kavandatakse edasised koostöövormid ja lapse arendamise suunad. Vajadusel koostatakse lapsele individuaalne õppekava, muudetakse ja kohandatakse lapse kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatusmeetodeid.
Kadaka lasteaia erivajadustega laste toetamiseks on alljärgnevad võimalused ja tugisüsteemid:
• Lasteaias töötab tasandusrühma logopeed: eesti õppekeelega rühmade, vene õppekeelega rühmade laste kõnet kontrollitaks 1 kord aastas ja antakse sellest lapsevanemale tagasisidet ja nõustamist.
• Lasteaias töötab tervishoiutöötaja, kes koostöös vanemate, rühma- ja köögipersonaliga koostab erimenüü toitumuslike erivajadustega lastele ja jälgib lapse tervislikku seisundit ning konsulteerides perearstiga suunab lapse väljaspool lasteaeda erispetsialisti juurde.
• Lasteaias töötab liikumisõpetaja ja kaks muusikaõpetajat, kes vajadusel teevad individuaalset tööd erivajadustega lastega.
Lapsevanemaid nõustavad kõigis nende kompetentsi kuuluvates küsimustes ( kaasa arvatud koolikohustuse edasilükkamine) rühma õpetajad, erispetsialistid, direktor,  õppealajuhataja, tervishoiutöötaja ja vajadusel kutsutakse lasteaeda eriarstid.  Vajadusel pöördutakse HA spetsialisti, nõustamiskomisjoni, linnaosa sotsiaal-ja lastekaitse töötaja poole.
Erivajadusega lapse individuaalne arengukava koostatakse lähtuvalt lapse erivajadusest meeskonnatööna
Nõustamiskomisjoni otsusega koolikohustuse pikenduse saanud last toetavad kõik Kadaka lasteaia erispetsialistid, tugisüsteemid ja koostöös lapsevanemaga koostatakse talle individuaalne õppekava

5. Õppekava  uuendamise ja täiendamise kord

Lasteaia õppekava kuulub läbivaatamisele iga õppeaasta juunikuus.

1) Lasteaia  õppekava uuendamise aluseks on Kadaka lasteaia sisehindamise tulemused ja rühmade ning lasteaia õppeaasta õppe-ja kasvatustegevuse analüüs ja lastevanemate ettepanekud.
2) Õppekava analüüsitakse 1x õppeaastas maikuus õppe-ja kasvatustegevuste kokkuvõtetes, võetakse arvesse pedagoogide ja lastevanemate ettepanekuid ja vajadusel viiakse selle alusel õppekavasse täiendused ja muudatused.
3) Täiendused viiakse sisse pedagoogilise nõukogu otsusega, mis on eelnevalt läbi arutatud hoolekogus ja kinnitatakse Kadaka lasteaia direktori poolt käskkirjaga.

Lasteasutuse läbinule annab lasteasutus välja sellekohase õiendi.