Skip to content

Kadaka küla ajalugu

Tallinna Kadaka lasteaed on jõudnud ilusasse keskikka: saame 1. märtsil 2017. a 50-aastaseks. Algselt olime Tallinna 119. lasteaed, Kadaka lasteaiaks saime 2003. aastal ja nime valikul osutus määravaks ajalugu: asume endise Kadaka küla territooriumil. Lasteaed on kakskeelne, kokku 11 rühma (5 vene, 6 eesti õppekeelega). Meil on hetkel 243 last ja 49 töötajat. Esimene juhataja oli Tiiu Peterson, 1970. a. lõpust kuni 2001. aastani juhtis lasteaeda Lidja Grekova. Alates 2002. aastast on direktor Marianne Liiv.

Milline on Kadaka lasteaed täna?

Meie põhiväärtus – avatus – ei tähenda lahtiseid uksi ja aknaid, vaid seda, et lasteaia töötaja on vastuvõtlik ja avatud uuele, osates teha valikuid, lähtuda lapsest ja lasteaia prioriteetidest. Märkab ja reageerib heale ja halvale enda ümber. Näitab üles heatahtlikku suhtlemisvalmidust kõikidel tasanditel (lapsed, töötajad, vanemad, külalised jt.)
Eripära – kakskeelsus ja multikultuursus, sellest tulenevalt on võtmeala oma juurte tunnetamise õpetamine, et keegi ei tunneks end pidetult. Seda aitab meie kodukoha printsiibist tulenev tegevus: asume endises Kadaka külas ja sellega on seotud kõik meie tegevused, mille toetamiseks on ühised väärtused, isamaalisus (Kadaka küla päev, Kadaka küla sõprade päev, murumängud Kadaka külas, Kadaka külas elavad Helmi ja Joosep), kuid kaasaegse lasteaiana on üheks meie võtmetegevuseks lasteleliikluskasvatus, turvalise liiklemise õpetamine ja selle tulemusel on meil koostöös Maanteeametiga esimene liiklus/liikumisväljak Tallinnas, mida kasutame oma lastega, kuid õpetame välja õpetajaid üle vabariigi. Teiseks võtmetegevuseks on läbi kõigi õppeaastate mäng/mängutingimused/mänguoskused, mille tulemusel toimub mänguline õpe, laste tunde-ja väärtuskasvatuse ning sotsiaalsete oskuste arendamine, mida toetavad erinevad sellealased konkursid.
Kuidas me seda ellu viime? Kõigepealt eeskuju ja koostegemise kaudu. Kui õpib õpetaja, õpib ka laps (viimase viie aasta jooksul on kõrg- ja kraadihariduse omandanud 14 pedagoogi, osa õpib veel edasi). Kui õppimine on mänguline, õpib laps rõõmuga ning temast saab loov ja uudishimulik täiskasvanu. Kui lapsega koos tehakse tööd ja kaunistatakse oma lasteaeda, siis jääb isetegemise rõõm saatjaks tulevikuski. Kui me teame, kuidas elati Eestimaal varem, mis oli tähtis ja mida tasub säilitada, saab see omaseks meile endile ja oma ning hea väärib teistelegi tutvustamist. Mida tutvustad avatud südamega, võetakse avatult vastu.
Kuidas tutvustame oma ja head?  Ikka läbi aastaringi ja rahvatraditsioonide. Iga õppeaasta lõpetame suure ühisürituse Kadaka küla päevaga, kus rühmadest saavad Kadaka külas asunud talud, toimub laat, kontsert, käsitöötoad, vanade asjade näitus, esineb tsirkus, valitakse Kadaka küla rammumees ja nobenäpp, istutatakse kadakas, süüakse ainult eesti toitu ja mängitakse murumänge.
Veel üks põhimõte: lasteaias peab olema lõbus! Miks? Sest kui tuju on hea, läheb kõik ladusamalt ja rõõm tekitab omakorda rõõmu. Elu peab ju pakkuma rõõmu! Kuna meie põhiväärtus on AVATUS, siis avatus rõõmule ongi meile omane.
Tegelikult võib meid nimetada peokallakuga lasteaiaks, sest ei möödu ühtegi nädalat, kui meie kümnest eri rahvusest rõõmsameelset töötajat ja last ei võtaks midagi lustlikku ette, sest näiteks jõulud algavad meil esimese advendiga ja kestavad õigeusklike uue aastani ja vastlad on ühe päeva asemel mitu nädalat.

Lasteaias peab olema lõbus!